Paaritamine

Koeraaretus nõuab planeerimist ning vastutustundlikkust. Otsustades oma koera paaritada, peaks lähtuma nii tulevase pesakonna heaolust kui tõu heaolust üldisemalt. Aretusvalikutes on oluline näha üldpilti, mitte lähtuda hetke (näituse)trendidest. Näitustel ja võistlustel võidutsemine on tore, kuid see ei tohiks tulla koera füüsilise ja vaimse tervise arvelt.

Enne pesakonna planeerimist peaksid kaaluma, kas planeeritavate kutsikate ema on aretuses kasutamiseks sobilik. On tal tõustandardile vastav iseloom? On ta oma tõu tüüpiline esindaja? Oled sa võimaluse piires kindlaks teinud, et ta on terve ja tal ei ole pärilikke haiguseid –haigete koerte kasutamine ei ole FCI ja EKL nõuete kohaselt lubatud. Terviseuuringuid saab teostada EKL usaldusarstide juures ja paljude tõugude puhul on (päriliku) haiguse olemasolu võimalik kontrollida ka DNA testidega (lisainfo tõuühingust ja veterinaarilt).

Kui vastasite kõigile eelnevatele küsimustele jaatavalt, peaksite jätkama sobiva aretusisase valimisega. Ka aretusisane peaks olema tõulise välimuse ja –iseloomuga ning terve. Ainult siis on lootust, et sünnivad kutsikad, kes on terved ja elavad kaua ning mis kõige olulisem – elavad nii, et nende pered saavad nautida kooselu nendega, mitte ei tegele tervise- ja käitumisprobleemide lahendamisega.

Minimaalsed nõuded kõikidele koertele, keda aretuses kasutatakse, sätestatakse FCI rahvusvaheliste aretusreeglitega. Mitmetele tõugudele on neid kureerivad tõuorganisatsioonid kehtestanud tõukohased aretuserinõuded.  Aretuserinõuded tähendavad, et aretuses kasutatud koer peab olema saanud nõuetekohased näituste- ja terviseuuringute ning koolitustulemused. Üldjuhul peavad kõik nõuded olema täidetud enne koera paaritamist.

Tõuorganisatsioonide poolt taotletavad aretuserinõuded peab heaks kiitma EKL teadusnõukogu ja EKL juhatus ning kinnitama EKL volinike koosolek. Aretuserinõuete aluseks on aretuseeskiri, mille koostamine nõuab ühingult tõsist tööd ning andmete kogumist. Eeskiri analüüsib tõus olevaid tugevusi ja nõrkusi ning kavandab strateegia tugevate külgede edendamiseks ning nõrgemate külgede kompenseerimiseks.  Erinõuete taotlemise aluseks olev statistika hõlmab enamasti lisaks Eestile ka lähiriikide (näiteks Soome) vastava tõu populatsiooni. Erinõuded kinnitatakse kuni viieks aastaks.

Üldjuhul paaritatakse omavahel vaid samatõulisi koeri, kuid FCI on andnud võimaluse ka osade tõugude ristamiseks. Erinevaid tõuge ja tõuvariatsioone võib ristata lähtuvalt FCI ringkirjast nr 4/2012 (09.01.2012 – ristatavate tõugude/tõuvariatsioonide täisnimekiri). Enne paaritust tuleb sellest kirjalikult teavitada EKL bürood ning (selle olemasolul) tõuorganisatsiooni.

Isase ja emase koera omanikud peavad koerte paaritamisel omavahel kindlasti sõlmima kirjaliku paarituslepingu.

Enne pesakonna planeerimist kontrolli kindlasti kas ja mis peaks enne koera aretuses kasutamist tehtud olema. Varu selleks piisavalt aega.

Võta meiega ühendust

Ava täisvaade

Paaritamine

Koeraaretus nõuab planeerimist ning vastutustundlikkust. Otsustades oma koera paaritada, peaks lähtuma nii tulevase pesakonna heaolust kui tõu heaolust üldisemalt. Aretusvalikutes on oluline näha üldpilti, mitte lähtuda hetke (näituse)trendidest. Näitustel ja võistlustel võidutsemine on tore, kuid see ei tohiks tulla koera füüsilise ja vaimse tervise arvelt.

Enne pesakonna planeerimist peaksid kaaluma, kas planeeritavate kutsikate ema on aretuses kasutamiseks sobilik. On tal tõustandardile vastav iseloom? On ta oma tõu tüüpiline esindaja? Oled sa võimaluse piires kindlaks teinud, et ta on terve ja tal ei ole pärilikke haiguseid –haigete koerte kasutamine ei ole FCI ja EKL nõuete kohaselt lubatud. Terviseuuringuid saab teostada EKL usaldusarstide juures ja paljude tõugude puhul on (päriliku) haiguse olemasolu võimalik kontrollida ka DNA testidega (lisainfo tõuühingust ja veterinaarilt).

Kui vastasite kõigile eelnevatele küsimustele jaatavalt, peaksite jätkama sobiva aretusisase valimisega. Ka aretusisane peaks olema tõulise välimuse ja –iseloomuga ning terve. Ainult siis on lootust, et sünnivad kutsikad, kes on terved ja elavad kaua ning mis kõige olulisem – elavad nii, et nende pered saavad nautida kooselu nendega, mitte ei tegele tervise- ja käitumisprobleemide lahendamisega.

Minimaalsed nõuded kõikidele koertele, keda aretuses kasutatakse, sätestatakse FCI rahvusvaheliste aretusreeglitega. Mitmetele tõugudele on neid kureerivad tõuorganisatsioonid kehtestanud tõukohased aretuserinõuded.  Aretuserinõuded tähendavad, et aretuses kasutatud koer peab olema saanud nõuetekohased näituste- ja terviseuuringute ning koolitustulemused. Üldjuhul peavad kõik nõuded olema täidetud enne koera paaritamist.

Tõuorganisatsioonide poolt taotletavad aretuserinõuded peab heaks kiitma EKL teadusnõukogu ja EKL juhatus ning kinnitama EKL volinike koosolek. Aretuserinõuete aluseks on aretuseeskiri, mille koostamine nõuab ühingult tõsist tööd ning andmete kogumist. Eeskiri analüüsib tõus olevaid tugevusi ja nõrkusi ning kavandab strateegia tugevate külgede edendamiseks ning nõrgemate külgede kompenseerimiseks.  Erinõuete taotlemise aluseks olev statistika hõlmab enamasti lisaks Eestile ka lähiriikide (näiteks Soome) vastava tõu populatsiooni. Erinõuded kinnitatakse kuni viieks aastaks.

Üldjuhul paaritatakse omavahel vaid samatõulisi koeri, kuid FCI on andnud võimaluse ka osade tõugude ristamiseks. Erinevaid tõuge ja tõuvariatsioone võib ristata lähtuvalt FCI ringkirjast nr 4/2012 (09.01.2012 – ristatavate tõugude/tõuvariatsioonide täisnimekiri). Enne paaritust tuleb sellest kirjalikult teavitada EKL bürood ning (selle olemasolul) tõuorganisatsiooni.

Isase ja emase koera omanikud peavad koerte paaritamisel omavahel kindlasti sõlmima kirjaliku paarituslepingu.

Enne pesakonna planeerimist kontrolli kindlasti kas ja mis peaks enne koera aretuses kasutamist tehtud olema. Varu selleks piisavalt aega.