Eesti Kennelliidu poolt omistatavate

TŠEMPIONITIITLITE STATUUT

Kinnitatud EKL Volinike Kogus 28.10.2006, protokoll nr 2 
Täiendatud EKL Volinike Kogus14.04.2007, protokoll nr 3
Täiendatud EKL Volinike Kogus 24.11.2007, protokoll nr 4
Muudetud EKL Nõukogus 25.11.2009, protokoll nr 6 (muudetud töökatsete nõuded - kehtiv alates 01.01.2010)
.Kehtib alates 01.07.2007.

0.  Üldosa.

Käesolev Eesti Kennelliidu poolt omistatavate tšempionitiitlite statuut sätestab järgnevate tšempionitiitlite omistamise korra:

- Eesti Juuniortšempion (EST J CH);

- Eesti Välimikutšempion (EST V CH);

- Eesti Veterantšempion (EST Vet CH);

- Balti Juuniortšempion (BALT J CH);

- Balti Tšempion (BALT CH);

- Balti Veterantšempion (BALT Vet CH);

- Eesti Maastikujooksutšempion (EST M CH);

- Eesti Agility tšempion (EST AG CH);

- Eesti koolitusala tšempion (EST IPO CH, EST VPG CH, EST PJK CH, EST SK CH, EST KK CH).

1.  Tiitli “Eesti Juuniortšempion” omistamise kord.

1.1.              Tiitel “Eesti Juuniortšempion” (EST JCH) omistatakse koerale, kes on saanud kolm juuniorsertifikaati (JUN SERT) kolmelt erinevalt kohtunikult.

1.2.              JUN SERT – sinise välimise ja valge sisemise ringiga rosett, sinise ja valge alapaelaga, sinisel paelal kiri JUN SERT. Roseti keskel Eesti Kennelliidu valgel põhjal kuldne logo. Sinine ja valge värv peavad vastama Eesti lipuvärvidele.
1.2.1.      JUN SERT omistatakse vastavalt FCI ja EKL tõugude jaotusele eraldi mõlema sugupoole juuniorklassi võistlusel hindega “SUUREPÄRANE“ esimeseks tulnud koerale.
1.2.2.      Juhul, kui esimeseks tulnud koeral ei ole õigust JUN SERT-i vastu võtta, omistab  kohtunik JUN SERT-i järgmisele hinde “SUUREPÄRANE” saanud koerale, kes saab JUN SERT-i vastu võtta.
1.2.3.      JUN SERT väljastatakse ainult Eesti Kennelliidu näituste kalenderplaani kantud ametlikel näitustel.

1.3.              Koerad, kellele on juba omistatud FCI liikmesriigi juuniortšempioni või FCI lepingulise partneri juuniortšempioni tiitel, vajavad EST J CH tiitli saamiseks ühte JUN SERT-i.

1.4.              Koer ei või vastu võtta JUN SERT-i kui:
1.4.1.      koerale on omistatud EST J CH tiitel;
1.4.2.      koeral on juba üks JUN SERT antud kohtunikult;
1.4.3.      koerale on juba omistatud kolm JUN SERT-i kolmelt erinevalt kohtunikult.

1.5.              Valesti omistatud JUN SERT'i vastuvõtmisel on Eesti Kennelliidul õigus antud JUN SERT üle kanda järgmisele seda õigust omavale koerale või antud JUN SERT tühistada.

2.  Tiitli “Eesti Välimikutšempion” omistamise kord.

2.1.              Tiitel “Eesti Välimikutšempion” (EST V CH) omistatakse koerale:
2.1.1.      kes on saanud kolm Eesti Välimikutšempioni Kandidaadi Sertifikaati (SERT-i) või
2.1.2.      kes on saanud kaks JUN SERT-i ja kaks SERT-i erinevatelt kohtunikelt või
2.1.3.      kellele on omistatud EST J CH tiitel ja kes on saanud ühe SERT-i.
2.1.4.      Vähemalt üks SERT peab olema saadud üle 24 kuu vanusena.
2.1.5.      Töökoerad, kellelt FCI nõuab töökatsete sooritamist, peavad olema läbinud tõukohased töökatsed (lisa 1).

2.2.              SERT – sinise välimise ringi ja valge sisemise ringiga rosett sinise, musta ja valge alapaelaga. Mustal alapaelal kiri SERT. Roseti keskel Eesti Kennelliidu valgel põhjal kuldne logo. Sinine, must ja valge värv peavad vastama Eesti lipuvärvidele.
2.2.1.      SERT omistatakse vastavalt FCI ja EKL tõugude jaotusele eraldi mõlema sugupoole  sertifikaadiringi võistlusel hindega “SUUREPÄRANE” esimeseks tulnud koerale.
2.2.2.      Juhul, kui esimeseks tulnud koeral ei ole õigust SERT-i, vastu võtta, omistab kohtunik SERT-i järgmisele hinde “SUUREPÄRANE” saanud koerale, kes saab SERT-i vastu võtta.
2.2.3.      SERT väljastatakse ainult Eesti Kennelliidu näituste kalenderplaani kantud ametlikel näitustel.

2.3.              Koertele, kellele on juba omistatud FCI liikmesriigi välimikutšempioni või FCI lepingulise partneri välimikutšempioni tiitel, omistatakse EST V CH tiitel ühe SERT-iga, mis on saadud üle 24 kuu vanusena (v.a. riigid, kellega EKL on sõlminud vastavasisulised erilepingud). Töökoerad, kellelt FCI nõuab töökatsete sooritamist, peavad olema läbinud tõukohased töökatsed (lisa 1).

2.4.              Koer ei või vastu võtta SERT-i kui:
2.4.1.      koerale on omistatud EST V CH tiitel;
2.4.2.      koeral on juba üks SERT antud kohtunikult;
2.4.3.      koeral on juba kaks SERT-i kahelt erinevalt kohtunikult, kuid ta ei ole veel 24 kuune;
2.4.4.      koerale on juba omistatud kolm SERT-i kolmelt erinevalt kohtunikult;
2.4.5.      koerale on omistatud kaks JUN SERT-i ja üks SERT, kuid ta ei ole veel 24 kuune;
2.4.6.      koerale on omistatud kaks JUN SERT-i ja kaks SERT-i, milledest viimane on saadud üle 24 kuu vanuselt;
2.4.7.      koerale on omistatud EST J CH tiitel või talle on omistatud kolm JUN SERT-i kolmelt erinevalt kohtunikult, kuid ta ei ole veel 24 kuune;
2.4.8.      koerale on omistatud EST J CH tiitel või talle on omistatud kolm JUN SERT-i kolmelt erinevalt kohtunikult ning talle on omistatud SERT, mis on saadud üle 24 kuu vanuselt.

2.5.              Valesti omistatud SERT'i vastuvõtmisel on Eesti Kennelliidul õigus antud SERT üle kanda järgmisele seda õigust omavale koerale või antud SERT tühistada.

3. “Tiitli "Eesti Veterantšempion" omistamise kord.

3.1.Tiitel "Eesti Veterantšempion" (EST Vet CH) omistatakse koerale, kes on saanud peale 01.01.2008 kolm Tõu Parima Veterani või Vastasugupoole Parima Veterani nimetust kolmelt erinevalt kohtunikult.

3.2.Koerad, kellele on juba omistatud FCI liikmesriigi või FCI lepingulise partneri veterantšempioni tiitel, vajavad EST Vet CH tiitli saamiseks ühte Tõu Parima Veterani või Vastasugupoole Parima Veterani nimetust, mis peab olema saadud peale 01.01.2008.

3.3.Eesti Välimikutšempioni tiitlit omav koer vajab EST VetCH tiitli saamiseks ühte Tõu Parima Veterani või Vastasugupoole Parima Veterani nimetust, mis peab olema saadud peale 01.01.2008.”

4. Tiitli “Balti Juuniortšempion” omistamise kord.

4.1.Tiitli “Balti Juuniortšempion” (BALT J CH) omistamise kord on sätestatud vastavalt Balti riikide kennelliitude vahelisele Balti lepingule, mis on sõlmitud Palangas, 02.08.2002.

4.2.Tiitel BALT J CH omistatakse koerale, kellele on juba omistatud kõigi kolme Balti riigi (Eesti, Läti, Leedu) juuniortšempioni tiitlid.

4.3.Tiitli omistamiseks peab koera omanik esitama EKL Büroole Eesti Juuniortšempioni, Läti Juuniortšempioni ja Leedu Juuniortšempioni diplomid.

5.  Tiitli “Balti Tšempion” omistamise kord.

5.1.Tiitli “Balti Tšempion” omistamise kord on sätestatud vastavalt Balti riikide kennelliitude vahelisele Balti lepingule, mis on sõlmitud Palangas, 02.08.1997.

5.2.Tiitel BALT CH omistatakse koerale, kellele on juba omistatud kõigi kolme Balti riigi (Eesti, Läti, Leedu) välimikutšempioni tiitlid.

5.3.Tiitli omistamiseks peab koera omanik esitama EKL Büroole Eesti Välimikutšempioni, Läti Tšempioni ja Leedu Tšempioni diplomid.

6.  Tiitli “Balti Veterantšempion” omistamise kord.

6.1.Tiitli "Balti Veterantšempion" (BALT Vet CH) omistamise kord on sätestatud vastavalt Balti riikide kennelliitude vahelisele Balti lepingule, mis on sõlmitud Palangas, 02.08.2002.

6.2.Tiitel BALT Vet CH omistatakse koerale, kellele on juba omistatud kõigi kolme Balti riigi (Eesti, Läti, Leedu) veterantšempioni tiitlid.

6.3.Tiitli omistamiseks peab koera omanik esitama EKL Büroole Eesti Veterantšempioni, Läti Veterantšempioni ja Leedu Veterantšempioni diplomid.”

7.  Tiitli “Eesti Maastikujooksutšempion” omistamise kord.

7.1.Tiitel “Eesti Maastikujooksu tšempion” (EST M CH) omistatakse koerale, kes on saanud viis Eesti maastikujooksu sertifikaati. Koerale võib ühe aasta jooksul omistada kuni 4 sertifikaati.

7.2.Maastikujooksu SERT – sinise välimise ringi ja valge sisemise ringiga rosett sinise, musta ja valge alapaelaga. Mustal alapaelal kiri M SERT. Roseti keskel Eesti Kennelliidu valgel põhjal kuldne logo. Sinine, must ja valge värv peavad vastama Eesti lipuvärvidele.
7.2.1.      M SERT väljastatakse ainult Eesti Kennelliidu hurtade maastikujooksu võistluste kalenderplaani kantud ametlikel maastikujooksu võistlustel.

7.3.Koerad, kellele on juba omistatud FCI liikmesriigi hurtade maastikujooksu võistluste tšempioni või FCI poolt tunnustatud maa hurtade maastikujooksu võistluste tšempioni tiitel, vajavad EST M CH  tiitli saamiseks ühte SERT-i.

7.4.Koer ei või vastu võtta SERT-i kui:
7.4.1.      Koerale on omistatud EST M CH tiitel;
7.4.2.      koerale on juba omistatud neli SERT-i sellel kalendriaastal.

8.  Tiitli Eesti Agility tšempion (EST AG CH) omistamise kord.

8.1.Tiitel Eesti Agility Tšempion (EST AG CH) omistatakse koerale, kes on Eesti Kennelliidu kalenderplaani kantud agility võistluste kõrgeimas klassis saavutanud kolm 0-tulemusega võitu vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult. Üks võistlustulemus võib olla hüpperajalt. Lisaks peab koer olema saanud üle 15 kuu vanusena ametlikult näituselt vähemalt hinde “hea”.

8.2.Koerad, kellele on juba omistatud FCI liikmesriigi agilitytšempioni või FCI lepingulise partneri agilitytšempioni tiitel, vajavad EST AG CH tiitli saamiseks Eesti Kennelliidu kalenderplaani kantud võistluste agilityraja kõrgeimast klassist ühte 0-tulemusega võitu.

9.  Tiitli Eesti Koolitusala tšempion (EST IPO CH, EST VPG CH, EST PJK CH, EST KK CH, EST SK CH) omistamise kord.

9.1.Koolitusala tšempioni tiitel omistatakse koerale, kes on Eesti Kennelliidu kalenderplaani kantud ametlikel võistlustel saavutanud:
9.1.1.      IPO ja VPG (SchH) – vähemalt kolm konkreetse koolitusala kõrgeima klassi hinnet hea kahelt erinevalt kohtunikult;
9.1.2.      PJK – vähemalt kolm kõrgeima klassi hinnet hea kahelt erinevalt kohtunikult;
9.1.3.      KK – vähemalt kolm kõrgeima klassi kõrgeimat hinnet kolmelt erinevalt kohtunikult;
9.1.4.      SK – vähemalt kolm I järku EVÕI klassis kahelt erinevalt kohtunikult;
9.1.5.      Lisaks peab koer olema saanud üle 15 kuu vanusena ametlikult näituselt vähemalt hinde “hea”.

9.2.Koerad, kellele on juba omistatud FCI liikmesriigi koolitusala tšempioni või FCI lepingulise partneri koolitusala tšempioni tiitel, vajavad EST koolitusala CH saamiseks Eesti Kennelliidu kalenderplaani kantud võistluse kõrgeima klassi tulemust:
9.2.1.      IPO ja VPG (SchH) – vähemalt hinde hea;
9.2.2.      PJK – vähemalt hinde hea;
9.2.3.      KK – kõrgeima hinde;
9.2.4.      SK – I järgu EVÕI klassis.

Lisa 1

Tõud, kellelt nõutakse EST V CH kinnitamiseks töökatset, ja nõutavate töökatsete nimekiri

Tõug, FCI poolt kinnitatud standardi number, EST V CH tiitli kinnitamiseks vajalikud töökatsed (vähemalt üks märgituist)

FCI 1. rühm – lambakoerad ja karjakoerad:

FCI 2. rühm – pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad:

FCI 3. rühm – terjerid: 

FCI 4. rühm – taksid: 

FCI 5. rühm – püstkõrvad ja algupärased tüübid:

FCI 6. rühm – hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud

FCI 7. rühm – seisukoerad

FCI 8.rühm – retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad

EKL poolt tunnustatud tõud

Eestis mitte elavatel eespool nimetatud tõugudest koertel nõutakse EST V CH kinnitamiseks samuti töökatsete sooritamist. Nendeks võivad olla koera elukohamaal nõutavad töökatsed. Kui antud maal ei nõuta mõnelt eelpoolmainitud tõult töökatseid, siis tuleb EST V CH saamiseks sooritada Eestis nõutavad töökatsed või analoogsed katsed, mis kehtivad kasvataja kodumaal.

Politseis ja piirivalves töötavatel teenistuskoertel arvestatakse ka muid spetsiifilisi töökatseid.

Jahikatse nimekiri

MS - Jahikatse metsseale tehistingimustes

*Jahikoerte jahikatsete juhend metsseale tehistingimustes

J; R - Hagijate jahiomaduste kindlakstegemine

*Juhend “Hagijate jahiomaduste kindlakstegemine – A-jänes, B-rebane”

PÕ - Laikade jahiomaduste kindlakstegemine põdra ja hirve leidmisel

*”Juhend laikade jahiomaduste kindlakstegemiseks põdra ja hirve leidmisel”

MS - Laikade jahiomaduste kindlakstegemine metssea leidmisel

*”Juhend laikade jahiomaduste kindlakstegemiseks metssea leidmisel”

O - Laikade jahiomaduste kindlakstegemine orava, nugise, soobli, metsise, tedre ja faasani leidmisel – O (orav)

*”Juhend laikade jahiomaduste kindlakstegemiseks orava, nugise, soobli, metsise, tedre ja faasani leidmisel”

O - Laikade jahiomaduste kindlakstegemine naaritsa, tuhkru ja kärbi leidmisel

*”Juhend laikade jahiomaduste kindlakstegemiseks naaritsa, tuhkru ja kärbi leidmisel”

UrgR - Urukoerte jahiomaduste kindlakstegemine rebase (ja mägra) leidmisel

*”Juhend urukoerte jahiomaduste kindlakstegemiseks rebase leidmisel looduslikes urgudes”

UrgT-R; UrgT-M - Urukoerte jahikatse tehisurgudes

*”Urukoerte jahikatsete juhend tehisurgudes”

PA - Jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemine veelindude leidmisel

*”Juhend jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemiseks veelindude leidmisel”

VJ - Jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemine kunstlikku verejälge mööda

*”Juhend jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemiseks kunstlikku verejälge mööda”

ML - Linnukoerte jahiomaduste kindlakstegemine metslindude leidmisel

*”Juhend linnukoerte jahiomaduste kindlakstegemiseks metslindude leidmisel”

** ajavahemikuks 01.01.2008-31.12.2009 on jack russell'i terjeritelt EST V CH tiitli kinnitamiseks tõukohaste töökatsete nõue ajutiselt peatatud .