Organisatsioon

(taotleja)

Tõud

Terviseuuring

Näitusetulemus

Koolitus

Muu

Kehtib

Eesti Kuldsete Retriiverite Tõuühing

kuldne retriiver

HD: A, B, C
ED: 0,1
silmauuring:   “puhas (ei esine PRA, HD, RD tunnuseid)”.
(Paaritushetkel ei või uuring olla vanem kui kaks aastat).

Näitusehinne mõlemal vanemal vähemalt "VH" kahelt näituselt.

 -

- nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist

01.01.2009-31.12.2013

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 2, 30.11.2008)

Eesti Bokseriühing

bokser

HD: A, B, C

Uuring peab olema teostatud peale koera 12-kuuseks saamist.

Kuni 01.07.2007 ei laiene nõue isastele, kes on enne 01.07.02 saanud 6-aastaseks ning kellele ei ole tehtud HD uuringut.

isane: “suurepärane”/”1”

emane: “väga hea”/“2”

Kuni 01.07.2007 peab peale 01.07.2004 sündinud koertel hinne olema saadud tõu erinäituselt.

Alates 01.07.2007 peab hinne olema saadud erinäituselt; alates kolmandast eluaastast peab tulemus olema saadud vähemalt noorteklassis.

-  

nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist;

- aretuses on lubatud kasutada paaritusi, mille puhul pesakonna inbriidingukoefitsient ei ületa 6,25% (keelatud on paaritused: isa x tütar, ema x poeg, täisõde x täisvend, poolõde x poolvend, onu x venna- või õetütar). Tõendi paarituse vastavuse kohta antud nõudele väljastab Eesti Bokseriühing;

- isasel koeral ei või elu jooksul olla rohkem kui 50 Eestis registreeritud kutsikat (paarituse hetkel peab EKL tõuraamatusse kantud pesakondadest pärit kutsikate arv olema alla 50). Tõendi paarituse vastavuse kohta antud nõudele väljastab Eesti Bokseriühing.

Vastu võetud EKL Volinike Kogus 14.04.2007, protokoll nr 3.

Kehtivad

01.07.2007-01.07.2012

Eesti Rottweileriühing

rottweiler

HD: A, B, C.

C-tulemusega koera võib paaritada, kui vastaspoole tulemus on A või B).

ED: 0, 1

Näitusehinne (mõlemal):
- koera, kes paaritushetkeks on alla 24-kuune, võib aretuses kasutada erinäituse hindeta. Kutsikaklassi ja vetranklassi hindeid ei arvestata;
- erinäituse hinne võib olla üks aste madalam, kui tavanäiguse hinne (isastel koertel VH ja emastel koertel H). Juhul, kui koer tunnistatakse ZTP’l (aretuskontroll) aretuskõlblikuks, ei ole näitusehinne kohustuslik

isane: “SP” kolmelt eri kohtunikult
(kui koer üle 36 kuu vana, siis viimane hinne saadud 30 kuu vanusena).

emane: “VH” kolmelt eri kohtunikult
(kui koer üle 36 kuu vana, siis viimane hinne saadud 30 kuu vanusena).

isane:
vähemalt üks järgnevast:
SK (AVA III)
BH
KK 1
PJK 1
IPO/VPG/SchH 1

emane:
vähemalt üks järgnevast:
SK (ALG III)
BH
KK 1
PJK 1
IPO/VPG/SchH 1

nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist

01.01.2009-31.12.2013

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 2, 30.11.2008)

Eesti Dobermanniühing

dobermann

HD*: A, B, C

(C – juhul kui vastaspoole tulemus A või B).

silmauuring: PHTVL/PHPV tulemusega 0, 1.

isane: “SP”

(Töötšempionil lubatud ka hinne “VH”).

emane: “VH”

Koertele, kes on sündinud enne 01.01.2004*:

vähemalt üks

järgnevast:

SK ALG II

KK 1 “hea”

IPO 1

SchH 1

VPG 1

PJK 1

Koertele, kes on sündinud pärast 01.01.2004*:

vähemalt üks

järgnevast:

KK 2

PJK 1

IPO/VPG/SchH 1

 * juhul, kui on olemas ZTP positiivne tulemus, ei ole HD-uuringu ega koolitustulemuse olemasolu vajalik.

01.01.2010-31.12.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 6, 25.11.2009)

Eesti Saksa Lambakoerte Ühing

saksa lambakoer

HD: A, B, C

ED: 0 või 1. Tulemuse 1 saanud koera võib paaritada ainult koeraga, kelle ED tulemus on 0. ED uuringu nõue kehtib koertele, kes on sündinud alates 01.01.2009

“H” või “gut”

vähemalt üks järgnevast:
KK 2
IPO/VPG/SchH 1
PJK 1
FH 1

- nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist;

- kõik koerad, kes on üle 2. aasta vanad, peavad olema läbinud aretuskontrolli (körung);

- enne 2-aastaseks saamist võib isast koera aretuses kasutada maksimaalselt kaks korda v.a. juhul, kui ta on läbinud aretuskontrolli – sellisel juhul piirangut ei ole;

- emast koera, kes on kaks korda poeginud keisrilõikega, aretuses enam kasutada ei või

01.01.2009-30.06.2012
(kehtisid altselt kuni 31.12.2011. Kehtivusaega pikendatud EKL volinike koosoleku otsusega 26.01.2012, protokoll nr 3)

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 2, 30.11.2008)

Täiendatud EKL nõukogus 25.05.2011, protokoll nr 14

Eesti Puudlite Tõuühing

Toy puudel

Silmad: päriliku haiguse PRA suhtes tulemusega “terve”. Uuringutulemus ei või olla paarituse hetkel vanem kui üks aasta. Alla 24 kuu vanusel koeral  ei ole silmapõhja uuring nõutav, kui esitatakse vanemate silmauuringud, mille vanus on alla 1 aasta. Haigeks või kandjaks (koer, kelle on kasvõi üks haige järglane või üks tema vanematest on tunnistatud haigeks) tunnistatud koerte kasutamise aretuses on keelatud. Koeral, kellel on PRAprcd DNA testis tulemus A (terve) või kelle mõlemal vanemal on tulemus A, tuleb teostada pärilike silmahaiguste uuring kord enne aretuses kasutamist ning korrata uuringut koera 5 aastaseks saamisel. Kui koeral on tulemus B (võimalik kandja), tuleb uuring teostada iga-aastaselt. Haigeid koeri ei tohi kasutada aretuses. Haigeks (tulemus C) tunnistatud isendite järglasi või vanemaid tohib aretuses kasutada ainult juhul, kui on teostatud PRAprcd DNA test ning kui testi tulemus on A või B. Tulemusega B koeri võib paaritada ainult koeraga, kelle PRAprcd DNA testi tulemus on A. Tulemusega C (haige) koeri võib aretuses kasutada ainult Eesti Puudlite Tõuühingu taotluse alusel EKL Juhatuselt saadud eriloaga.

Põlved: tulemus vanemate kombinatsioonina mitte rohkem kui “2” (näide: isane koer põlveuuringu tulemus: 2 (vasak) + 1 (parem)=2, emane koer põlveuuringu tulemus: 1 (vasak) + 1 (parem)=1, KOKKU: 3).

- epilepsiahaigeid koeri ega ka neid koeri, kellel on teada epilepsia haigeid järglasi, on aretuses kasutada keelatud.

isane: vähemalt “väga hea”.

emane: vähemalt “hea”.

-

- nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist;

- omavahel võib ristata vaid samavärvilisi puudleid, v.a. must ja pruun ning aprikoos ja punane värvus.  Muud värvide ristamised on lubatud vaid eriloaga;

- omavahel võib vabalt ristata ainult samas suuruses puudleid v.a. toy ja kääbuspuudlit;

- sama vanemate kombinatsiooni võib kasutada kuni kaks korda. Kolmandat korda võib sama kombinatsiooni kasutamiseks tuleb taotleda aretuseriluba.

01.01.2008-31.12.2012

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 4, 24.11.2007).

Eesti Puudlite Tõuühing

Kääbuspuudel 

Silmad: päriliku haiguse PRA suhtes tulemusega “terve”. Uuringutulemus ei või olla paarituse hetkel vanem kui üks aasta. Alla 24 kuu vanusel koeral  ei ole silmapõhja uuring nõutav, kui esitatakse vanemate silmauuringud, mille vanus on alla 1 aasta. Haigeks või kandjaks (koer, kelle on kasvõi üks haige järglane või üks tema vanematest on tunnistatud haigeks) tunnistatud koerte kasutamise aretuses on keelatud. Koeral, kellel on PRAprcd DNA testis tulemus A (terve) või kelle mõlemal vanemal on tulemus A, tuleb teostada pärilike silmahaiguste uuring kord enne aretuses kasutamist ning korrata uuringut koera 5 aastaseks saamisel. Kui koeral on tulemus B (võimalik kandja), tuleb uuring teostada iga-aastaselt. Haigeid koeri ei tohi kasutada aretuses. Haigeks (tulemus C) tunnistatud isendite järglasi või vanemaid tohib aretuses kasutada ainult juhul, kui on teostatud PRAprcd DNA test ning kui testi tulemus on A või B. Tulemusega B koeri võib paaritada ainult koeraga, kelle PRAprcd DNA testi tulemus on A. Tulemusega C (haige) koeri võib aretuses kasutada ainult Eesti Puudlite Tõuühingu taotluse alusel EKL Juhatuselt saadud eriloaga.

Põlved: tulemus vanemate kombinatsioonina mitte rohkem kui “2” (näide: isane koer põlveuuringu tulemus: 2 (vasak) + 1 (parem)=2, emane koer põlveuuringu tulemus: 1 (vasak) + 1 (parem)=1, KOKKU: 3).

- epilepsiahaigeid koeri ega ka neid koeri, kellel on teada epilepsia haigeid järglasi, on aretuses kasutada keelatud.

isane: vähemalt “väga hea”.

emane: vähemalt “hea”.

-

- nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist;

- omavahel võib ristata vaid samavärvilisi puudleid, v.a. must ja pruun ning aprikoos ja punane värvus.  Muud värvide ristamised on lubatud vaid eriloaga;

- omavahel võib vabalt ristata ainult samas suuruses puudleid v.a. toy ja kääbuspuudlit;

- sama vanemate kombinatsiooni võib kasutada kuni kaks korda. Kolmandat korda võib sama kombinatsiooni kasutamiseks tuleb taotleda aretuseriluba.

01.01.2008-31.12.2012

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 4, 24.11.2007).

Eesti Puudlite Tõuühing

Väike puudel

Silmad: päriliku haiguse PRA suhtes tulemusega “terve”. Uuringutulemus ei või olla paarituse hetkel vanem kui üks aasta. Alla 24 kuu vanusel koeral  ei ole silmapõhja uuring nõutav, kui esitatakse vanemate silmauuringud, mille vanus on alla 1 aasta. Haigeks või kandjaks (koer, kelle on kasvõi üks haige järglane või üks tema vanematest on tunnistatud haigeks) tunnistatud koerte kasutamise aretuses on keelatud. Koeral, kellel on PRAprcd DNA testis tulemus A (terve) või kelle mõlemal vanemal on tulemus A, tuleb teostada pärilike silmahaiguste uuring kord enne aretuses kasutamist ning korrata uuringut koera 5 aastaseks saamisel. Kui koeral on tulemus B (võimalik kandja), tuleb uuring teostada iga-aastaselt. Haigeid koeri ei tohi kasutada aretuses. Haigeks (tulemus C) tunnistatud isendite järglasi või vanemaid tohib aretuses kasutada ainult juhul, kui on teostatud PRAprcd DNA test ning kui testi tulemus on A või B. Tulemusega B koeri võib paaritada ainult koeraga, kelle PRAprcd DNA testi tulemus on A. Tulemusega C (haige) koeri võib aretuses kasutada ainult Eesti Puudlite Tõuühingu taotluse alusel EKL Juhatuselt saadud eriloaga.

- epilepsiahaigeid koeri ega ka neid koeri, kellel on teada epilepsia haigeid järglasi, on aretuses kasutada keelatud.

isane: vähemalt “väga hea”.

emane: vähemalt “hea”.

-

- nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist;

- omavahel võib ristata vaid samavärvilisi puudleid, v.a. must ja pruun ning aprikoos ja punane värvus.  Muud värvide ristamised on lubatud vaid eriloaga;

- omavahel võib vabalt ristata ainult samas suuruses puudleid v.a. toy ja kääbuspuudlit;

- sama vanemate kombinatsiooni võib kasutada kuni kaks korda. Kolmandat korda võib sama kombinatsiooni kasutamiseks tuleb taotleda aretuseriluba.

01.01.2008-31.12.2012

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 4, 24.11.2007).

Eesti Puudlite Tõuühing

Suur puudel

-HD: A, B, C või D (D-tulemusega koera võib paaritada ainult koeraga, kelle puusaliigeste düsplaasiauuringu tulemus on A või B).

- SA (Sebaceous Adenitis) uuring, mis paarituse hetkel ei või olla vanem kui üks aasta. haigeks või kandjaks (koer, kelle on kasvõi üks haige järglane või üks tema vanematest on tunnistatud haigeks) tunnistatud koerte kasutamise aretuses on keelatud.

- Epilepsiahaigeid koeri ega ka neid koeri, kellel on teada epilepsia haigeid järglasi, on aretuses kasutada keelatud.

isane: vähemalt “väga hea”.

emane: vähemalt “hea”.

-

- nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist;

- omavahel võib ristata vaid samavärvilisi puudleid, v.a. must ja pruun ning aprikoos ja punane värvus.  Muud värvide ristamised on lubatud vaid eriloaga;

- omavahel võib vabalt ristata ainult samas suuruses puudleid v.a. toy ja kääbuspuudlit;

- sama vanemate kombinatsiooni võib kasutada kuni kaks korda. Kolmandat korda võib sama kombinatsiooni kasutamiseks tuleb taotleda aretuseriluba.

01.01.2008-31.12.2012

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 4, 24.11.2007).

Eesti Retriiverite Tõuühing

labradori retriiver

HD: A, B, C

(C-puusadega koera võib paaritada ainult A-puusadega koeraga).

ED: 0, 1

silmauuring: “puhas”

(uuring ei või paaritushetkel olla vanem kui üks aasta).

Mõlemal vanemal: vähemalt hinne “VH” (kahelt erinevalt kohtunikult, vähemalt üks hinnetest tõu erinäituselt või rahvusvaheliselt näituselt)NB! kutsikaklassis saadud hindeid ei arvestata

 -

 -

Kuni 31.12.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 4, 24.05.2009)

Eesti Hurtade Liit

Tazi

Silmauuring: tulemus “terve”, ilma entroopiumi/ekstroopiumita. Silmauuringu tulemus ei või olla vanem kui kaks aastat.

Isane: “väga hea”

Hinded peavad olema saadud kahelt erinevalt kohtunikult neist vähemalt üks saadud peale 24-kuuseks saamist.

Emane: “väga hea”

Hinded peavad olema saadud kahelt erinevalt kohtunikult neist vähemalt üks saadud peale 24-kuuseks saamist.

-

Emast koera võib aretuses kasutada peale tema 24-kuuseks saamist.

Aretuses kasutatavatel koertel peab olema tehtud DNA-test.

Aretuses kasutatavad koerad peavad olema kaardistatud. Kasvataja peab tagama pesakonna ilmumise kaardistamisele kui koerad on vanuses 18-24 kuud.

Kasvatajal on kohustus enne kutsikate loovutamist kutsikad märgistada ning lasta teha neile DNA-test.

Aretuserinõuded peavad olema täidetud enne paaritust. Aretuserinõuetele mittevastavat koera võib aretuses kasutada ainult Eesti Hurtade Liidu taotluse alusel EKL Juhatuselt saadud eriloaga.

Aretuserinõuetele mittevastavate koerte pesakonnad kantakse automaatselt MA-registrisse, v.a. juhul, kui paaritusele eelnevalt on EKL Juhatus väljastanud antud koerte paaritamiseks aretuseriloa.

21.09.2006-20.09.2011

(EKL Volinike Kogus 02.04.2006, protokoll nr 8)

Eesti Hurtade Liit

Taigan

Silmauuring: tulemus “terve”, ilma entroopiumi/ekstroopiumita. Silmauuringu tulemus ei või olla vanem kui kaks aastat.

Isane: “väga hea”

Hinded peavad olema saadud kahelt erinevalt kohtunikult neist vähemalt üks saadud peale 24-kuuseks saamist.

Emane: “väga hea”

Hinded peavad olema saadud kahelt erinevalt kohtunikult neist vähemalt üks saadud peale 24-kuuseks saamist.

-

Emast koera võib aretuses kasutada peale tema 24-kuuseks saamist.

Aretuses kasutatavatel koertel peab olema tehtud DNA-test.

Aretuses kasutatavad koerad peavad olema kaardistatud. Kasvataja peab tagama pesakonna ilmumise kaardistamisele kui koerad on vanuses 18-24 kuud.

Kasvatajal on kohustus enne kutsikate loovutamist kutsikad märgistada ning lasta teha neile DNA-test.

Aretuserinõuded peavad olema täidetud enne paaritust. Aretuserinõuetele mittevastavat koera võib aretuses kasutada ainult Eesti Hurtade Liidu taotluse alusel EKL Juhatuselt saadud eriloaga.

Aretuserinõuetele mittevastavate koerte pesakonnad kantakse automaatselt MA-registrisse, v.a. juhul, kui paaritusele eelnevalt on EKL Juhatus väljastanud antud koerte paaritamiseks aretuseriloa.

21.09.2006-20.09.2011

(EKL Volinike Kogus 02.04.2006, protokoll nr 8)

Eesti Do Khyi Tõuühing,

Mastiffide Tõuühing

Do-khyi (tiibeti mastif)

HD: A või B

(C- või D-puusadega koeri võib kasutada aretuses, kui partneri puusauuringu tulemus on A või B).

-          puusauuring peab olema tehtud mitte nooremale kui 18-kuusele koerale.

-          isaseid koeri, kelle puusauuringute tulemus on D, võib aretuses kasutada kuni kahel korral. Sealt edasi on koera aretuses kasutamine lubatud, kui esimeste pesakondade EST-registrisse kantud järglastest vähemalt 50% on saanud ametliku puusauuringu tulemuseks A või B. Seejärel on lubatud paaritamine samadel tingimustel. Nõue uuringute kohustuslikkuse kohta tuleb märkida paarituslepingusse.

-          emaseid koeri, kelle puusauuringute tulemus on D, võib aretuses kasutada kahel korral. Sealt edasi on koera aretuses kasutamine lubatud, kui eelmise EST-registrisse kantud pesakonna järglastest vähemalt 50% on saanud ametliku puusauuringu tulemuseks A või B.

Küünarliigeste uuringu tulemus 0 või 1.

-          küünarliigeste uuring peab olema tehtud mitte nooremale kui 18-kuusele koerale.

Silmauuringud: aretuses on keelatud kasutada koeri, kellel on avastatud PRA, katarakt, RD, entroopium või ektroopium.

-          uuringutulemus ei või paaritushetkel olla vanem kui 24-kuud.

Isane: vähemalt kolm hinnet SP kolmelt erinevalt näituselt (neist vähemalt üks rahvusvaheline- või erinäitus), kolmelt erinevalt kohtunikult.

Emane: vähemalt üks hinne SP ja kaks hinnet SP või VH kolmelt erinevalt näituselt (neist vähemalt üks rahvusvaheline- või erinäitus), kolmelt erinevalt kohtunikult.

-          kutsikaklassi hindeid ei arvestata.

-          vanemal kui kaheaastasel koeral peab üks hinne olema saavutatud noorte- või avaklassis.

-          näitusehinne ei või paaritushetkel olla vanem kui üks aasta (v.a. koertel, kellele on kinnitatud tiitel EST V CH).

-

Isast koera

-          aretuses võib kasutada alates 18-kuust.

-          ühel EST-registrisse kantud isasel on lubatud kuni 60 järglast (viimase paarituse hetkel ei või järglaste arv olla üle 59).

-          alates kuuendast eluaastast on Eestis lubatud lisaks olemasolevale 60. järglasele veel kaks pesakonda.

Emast koera

-          aretuses võib kasutada alates 18-kuust.

-          esmapoegimisel ei või emase koera vanus olla rohkem kui kuus aastat ja üks kuu.

-          EST-registrisse kantud emasel koeral võib Eestis olla kuni neli pesakonda. Viimase poegimise hetkel ei või emane koer olla vanem kui kaheksa aastat ja üks kuu.

01.01.2007-31.12.2011.

(EKL Volinike Kogus 28.10.2006, protokoll nr 2)

ALATES 01.01.2012 KEHTIVAD ERINÕUDED LEIAD SIIT

(EKL nõukogu protokoll nr 2, 23.11.2011)

Eesti Šveitsi Alpi Karjakoerte Tõuühing

Berni alpi karjakoer

HD: A, B või C (tulemuse C saanud koera võib paaritada koeraga, kelle tulemus on A või B).

ED: 0 või 1 (tulemuse 1 saanud koera võib paaritada koeraga, kelle tulemus on 0)

Mõlemad vanemad: vähemalt  kaks hinnet VH tavanäituselt või vähemalt üks hinne VH erinäituselt. Juhul, kui koer on vanem kui 24 kuud, peab vähemalt üks näitusehinnetest olema saadud noorte- või avaklassist.

-

a) isase koera vanus paaritushetkel peab olema vähemalt 18 kuud;

b) emase koera vanus paaritushetkel peab olema vähemalt 20 kuud;

c) kõik erinõuded peavad olema täidetud enne paaritust;

d) isaskoeral võib Eestis enne 8. eluaasta täitumist olla kuni 60 järglast. Viimane pesakond, kelle sünniga seoses piirarv täitub, registreeritakse täies mahus ilma arvulise piiranguta. Pärast 8. eluaastat järglaste arvule piirangut ei ole;

e) kui planeeritava pesakonna ühel ja/või mõlemal vanemal on EST-registrisse kantud üle 24-kuuseid järglasi, peab enne järgmist paaritust vähemalt pooltel neist järglastest olema ametlik HD/ED uuringu tulemus;

f) sama vanaemate kombinatsiooni ei või korduspaaritusel kasutada enne, kui vähemalt pooltel samast kombinatsioonist sündinud kutsikatest on olemas ameltik HD/ED tulemus;

- tõendi p. d-f toodud nõuetele vastavuse kohta väljastab Eesti Šveitsi Alpi Karjakoerte TÜ.

01.06.2010-31.05.2013

(EKL nõukogu protokoll nr 10, 26.05.2010)

Eesti Spanjelite Tõuühing

Inglise kokkerspanjel

Silmad: pärilike haiguste PRA, HC ja RD suhtes tulemusega “terve”. Uuringutulemus ei või olla paarituse hetkel vanem kui kaks aastat.

HD: A või B.

koera, kelle puusauuringu tulemus on C, võib paaritada ainult koeraga, kelle puusauuringutulemus on A või B;

koera, kelle puusauuringu tulemus on D, võib paaritada ainult koeraga, kelle puusauuringutulemus on A. Enne paaritust peab olema saadud EKL Juhatuselt selleks aretuseriluba.

-

-

 -

01.07.2007-01.07.2012

(EKL Volinike Kogus 14.04.2007, protokoll nr 3)

Eesti Jack Russell’i Terjerite Tõuühing

Jack russell’i terjer

Silmad: pärilike haiguste PRA, HC ja RD suhtes tulemusega “terve”. Uuringutulemus ei või olla paarituse hetkel vanem kui üks aasta;

Põlved: 0 või 1 (põlveuuringutulemuse “1” saanud koera võib paaritada ainult põlveuuringutulemuse “0” saanud koeraga. Põlveuuringutulemuse “2” saanud koera võib aretuseriloa alusel paaritada ainult põlveuuringutulemuse “0” saanud koeraga.) Põlveuuring teostatakse üks kord elus, mitte enne koera 12-kuuseks saamist.

Vähemat “hea”

-

Kõik nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist

01.01.2008-31.12.2012

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 4, 24.11.2007)

Eesti Valgete Lambakoerte Ühing

Šveitsi valge lambakoer

HD: A või B.

ED: 0 või 1.

Vähemalt “hea”.

-

-

01.01.2008-31.12.2012

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 4, 24.11.2007)

Eesti Newfoundlandi Koerte ja Landseerire Tõuühing

Newfoundlandi koer

HD: A või B. Koera, kelle puusauuringu tulemus on C, võib paaritada ainult koeraga, kelle puusauuringutulemus on A.

ED: 0. koera, kelle küünarliigeste uuringutulemus on 1, võib paaritada ainult koeraga, kelle uuringutulemus on 0

Vähemalt “väga hea” kahelt erinevalt näituselt ja kahelt erinevalt kohtunikult. Üks hinne peab olema saadud rahvusvaheliselt – või erinäituselt avaklassist. Juuniorklassi hindeid ei arvestata.

-

Kõik nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist.

-          aretuses tohib koeri asutada vanuses 24. kuust kuni 8-aastaseks saamiseni;

-          emane koer ei või poegimise hetkel olla vanem kui 7 aastat;

-          emast koera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 12 kuud vana;

-          isasel koera võib olla Eestis elu jooksul kuni viis pesakonda. Tõendi paarituse vastavuse kohta antud nõudele väljastab Eesti Lenbergerite Klubi.

01.07.2008-30.06.2013

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 5, 22.03.2008)

Eesti Newfoundlandi Koerte ja Landseerire Tõuühing

Leonberger

HD: A või B.

ED: 0 või 1.

Silmauuring: tulemus “puhas”. Uuringu tegemise hetkel peab koer olema vähemalt 18-kuune. Paaritushetkel ei või uuringutulemus olla vanem kui 2 aastat.

“suurepärane” kas (i) kahelt erinevalt näituselt kahelt erinevalt kohtunikult avaklassist (üks hinnetest peab olema saadud rahvusvaheliselt või erinäituselt) või (ii) koer peab omama tiitlit EST V CH.

-

Kõik nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist.

-          aretuses võib kasutada koeri vanuses 24. kuust kuni 7-aastaseks saamiseni;

-          viimase paarituse hetkel ei või emane koer olla vanem kui 7 aastat;

-          emast koera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 10 kuud vana;

-          emasel koeral võib Eestis olla kuni neli pesakonda;

-          isasel koeral võib Eestis olla maksimaalselt 40 järglast. Tõendi paarituse vastavuse kohta antud nõudele väljastab Eesti Leonbergerite Klubi.

01.07.2008-30.06.2013

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 5, 22.03.2008)

Eesti Siberi Husky Ühing

Siberi husky

Silmauuring: HC tulemusega “puhas” (tõend peab olema kehtiv pesakonna registreerimise hetkel).

HC haigeks või kandjaks (koer, kellel on kasvõi üks haige järglane või kelle üks vanematest on tunnistatud haigeks) tunnistatud koerte aretuses kasutamine on keelatud.

Kas (i) vähemalt kolm hinnet, neist vähemalt kaks “suurepärane” ja üks vähemalt “väga hea” (hinded peavad olema saadud alates noorteklassist ning vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult, üks hinnetest peab olema saadud rahvusvaheliselt näituselt) või (ii) koer peab omama tiitlit EST V CH.

-

-          aretuses võib kasutada isaseid koeri alates 18. elukuust ja emaseid alates 22. elukuust;

-          isasel koeral võib kalendriaasta jooksul olla Eestis kuni kolm pesakonda. Tõendi paarituse vastavuse kohta antud nõudele väljastab Eesti Siberi Husky Ühing.

-          isasel koeral ei või elu jooksul olla rohkem kui 50 Eestis registreeritud kutsikat (paarituse hetkel peab EKL tõuraamatusse kantud pesakondadest pärit kutsikate arv olema alla 50). Tõendi paarituse vastavuse kohta antud nõudele väljastab Eesti Siberi Husky Ühing.

01.07.2008-30.06.2013

(EKL Volinike Kogu protokoll nr 5, 22.03.2008)

Eesti Setterite Klubi

Iiri punane setter

HD: A, B või C.

Tulemuse C saanud koera võib paaritada ainult tulemuse A või B saanud koeraga.

Mõlemal vanemal:

vähemalt kaks hinnet “SP”  kahelt erinevalt kohtunikult. Vähemalt üks hinnetest peab olema saadud rahvusvaheliselt- või erinäituselt või koerale on kinnitatud tšempionitiitel.

-

-           

01.07.2009-30.06.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 3, 25.02.2009)

Eesti Spanjelite TÜ

Welshi spingerspanjel

HD: A, B või C.

Tulemuse C saanud koera võib paaritada ainult tulemuse A või B saanud koeraga.

Silmauuring: tulemusega “terve” (PRA, HC ja RD suhtes). Paaritushetkel ei või uuringutulemus olla vanem kui 2 aastat.

Mõlemal vanemal: SP

 -

Nõuded peavad olema täidetud enne paaritust

01.07.2009-30.06.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 3, 25.02.2009)

Eesti Spanjelite TÜ

Inglise springerspanjel

HD: A, B või C.

Tulemuse C saanud koera võib paaritada ainult tulemuse A või B saanud koeraga.

Silmauuring: tulemusega “terve” (PRA, HC ja RD suhtes). Paaritushetkel ei või uuringutulemus olla vanem kui 2 aastat.

Mõlemal vanemal: SP

-

Nõuded peavad olema täidetud enne paaritust

01.07.2009-30.06.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 3, 25.02.2009)

Eesti Spanjelite TÜ

Tiibeti spanjel

PL: paarituses kasutatavate vanemate kombinatsiooni kogusumma ei või olla suurem kui 2.

silmauuring: tulemusega “terve” (PRA ja HC). Paaritushetkel ei või uuringutulemus olla vanem kui 2 aastat

 -

 -

Nõuded peavad olema täidetud enne paaritust

01.07.2009-30.06.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 3, 25.02.2009)

Eesti Spanjelite TÜ

Hollandi väike veelinnukoer

PL:  tulemus 0.

Von Willebrandi tõbi: DNA test tulemusega „terve“.

Silmauuring: PRA, HC, RD tulemusega „terve“ (tulemus paaritushetkel mitte vanem kui kaks aastat)

Mõlemal vanemal: vähemalt kaks hinnet ”SP”

-

Terviseuuringute nõuded peavad olema täidetud enne paaritust

01.01.2010-31.12.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 6, 25.11.2009)

Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte TÜ

Kaukaasia lambakoer

HD/ED: ametliku tulemuse olemasolu.

Isasel koeral: vähemalt kaks hinnet „SP“ kõikide tõugude näituselt või üks „SP“ erinäituselt.

Emasel koeral: vähemalt kaks  -hinnet „VH“ kõikide tõugude näituselt või üks „VH“ erinäituselt.

-

-

01.01.2010-31.12.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 6, 25.11.2009)

Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte TÜ

Kesk-aasia lambakoer

HD/ED: ametliku tulemuse olemasolu.

Isasel koeral: vähemalt kaks hinnet „SP“ kõikide tõugude näituselt või üks „SP“ erinäituselt.

Emasel koeral: vähemalt kaks  -hinnet „VH“ kõikide tõugude näituselt või üks „VH“ erinäituselt.

-

-

01.01.2010-31.12.2014

(EKL Nõukogu protokoll nr 6, 25.11.2009)

Eesti Samojeedide TÜ

Samojeedi koer

HD: tulemus A või B. Koera, kelle puusaliigese düsplaasiauuringu tulemus on C võib kasutada juhul, kui tema vanemate puusaliigeste düsplaasiauuringu tulemus on A või B, ning vastassugupoole puusaliigeste düsplaasiauuringu tulemus on A;

ED: 0.

Silmauuring: uuring haigustele HC, PRA, RD tulemusega „puhas“. Uuringu tegemise hetkel peab koer olema vähemalt 12-kuune. Paaritushetkel ei või tulemus olla vanem kui kaks aastat;

aretuses ei või kasutada koera, kui tal on tõestatud epilepsia või mõni muu päriliku iseloomuga haigus. Pärilikku haigust põdeva koera õdesid ja vendasid ei ole soovitav aretuses kasutada, v.a. juhul, kui neile on tehtud kontreetse haiguse suhtes geeniuuring ja nad on tunnistatud terveteks.

Mõlemal vanemal: vähemalt kolm hinnet kolmelt erinevalt kohtunikult, neist kaks „SP“ ning üks vähemalt „VH“. Üks näitusehinne peab olema saadud erinäituselt või rahvusvaheliselt näituselt.

- isast koera, kellel on Eestis registreeritud kuni 20 kutsikat ja emast, kellel on Eestis registreeritud kaks pesakonda, võib aretuses kasutada peale seda, kui nende Eesti Vabariigis elavatest järglastest on vähemalt 50% tehtud silmauuringud ning puusa- ja küünarliigeste düsplaasiauuring ning vähemalt 2/3 uuritud järglastest on osutunud terveks;

- korduspaaritus on lubatud vaid juhul, kui samast kombinatsioonist eelnevalt sündinud Eesti Vabariigis elavate järglaste koguarvust vähemalt 2/3 on saanud pärilike haiguste silmauuringute tulemuseks „puhas“ ning tulemuseks HD: A või B ja ED: 0;

- suguluspaaritus, kus vanematesks on isa-tütar, ema-poeg, õde-vend on ilma mõjuva põhjuseta keelatud;

- aretuses võib kasutada tõustandardis toodud iseloomu- ja välimikunõuetele vastavat koera. Aretuses ei või kasutada argu ega agressiivseid koeri;

- emast koera võib aretuses kasutada alates 22. elukuust. Emasele koerale ei soovitata rohkem kui neli pesakonda elu jooksul;

- isast koera võib aretuses kasutada alates 18. elukuust;

- . tõuühingul on õigus eelnimetatud piirangute osas anda eriti kaalukatel põhjustel aretuseriluba. Kõik samojeedi koerte aretust puudutavad erandjuhtumid lahendab aretustoimkond esitatud avalduste alusel;

- tõendi koera aretuserinõuetele vastamise kohta väljastab Eesti Samojeedide Tõuühing.

01.01.2011-31.12.2015

(EKL nõukogu protokoll nr 12, 24.11.2010)

Eesti Chow Chow TÜ

Chow chow

HD: A, B, C või D

ED: 0, 1 või 2

Silmauuring: ametlik silmauuringu tulemus pärilike silmahaiguste entroopium, HC, PRA kohta. Uuringu teostamise hetkeks peab koer olema vähemalt 12-kuune.

Ametlik põlveuuringu tulemus

Mõlemal vanemal: vähemalt 2x vähemalt VH

- isasel koeral ei tohi elu jooksul olla rohkem kui 80 Eestis registreeritud kutsikat.

- nõuded peavad olema täidetud enne paaritust.

01.07.2011-30.06.2016

Eesti Yorkshire’i Terjerite TÜ

Yorkshire’i terjer

Põlveuuring. uuring peab olema tehtud enne paaritust

näitusehinne (mõlemad vanemad): vähemalt 2x vähemalt VH, neist üks juunior- ja teine avaklassis. Vähemalt üks kahest hindest peab olema saadud rahvusvaheliselt- või erinäituselt. Nõue kehtib koertele, kes on sündinud peale yorkshire’i terjerite aretuserinõuete kinnitamist EKL poolt.

Aretuses kasutatavate koerte kohta, kes ei ole osalenud näitusel, tuleb esitada loomaarsti tõend normaalse käärhambumuse kohta.

01.09.2011-31.08.2016

(EKL nõukogu protokoll nr 15, 24.08.2011)