EESTI KENNELLIIDU TÕURAAMATU MÄÄRUS

Vastu võetud EKL Juhatuses 08.11.2001 protokoll nr 10

Kinnitatud EKL Volinike Kogus 01.12.2001 protokoll nr 4

Täiendatud EKL Volinike Kogus 29.03.2003, protokoll nr 7

Täiendatud EKL Volinike Kogus 20.11.2004. protokoll nr 4

Täiendatud EKL volinike koosolekul 30.01.2013, protokoll nr 10 (p 2.1 - kehtiv vastuvõtmise hetkest)

Täiendatud EKL volinike koosolekul 29.05.2013, protokoll nr 13 (p 1.5. ja 6 - kehtiv vastuvõtmise hetkest)

Kehtib alates 01.04.2002

SISUKORD:

1. Üldsätted.

2. Registreerimistunnistus.

3. Omandi üleminekut tõendav dokumentatsioon.

4. Kasvataja.

5. Omanik.

6. Aretuses kasutatavad koerad.

7. Tõuraamatu määruse rikkumine.

8. Registreerimine eriloaga.

9. Muudatuste tegemine tõuraamatus.

10.Registreerimiskeeld.

11.Tõuraamatust eemaldamine.

12.Import- ja eksportkoerad.

13.Andmete tõesus.

1. ÜLDSÄTTED

Käesoleva määrusega nähakse ette kord tõukoerte tõuraamatu (edaspidi “tõuraamat”) pidamiseks Eesti Kennelliidus (edaspidi EKL).

1.1 Koerad kantakse tõuraamaturegistrisse järgnevalt:

1.1.1            registrisse EST-xxxxx/xx kantakse Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (edaspidi FCI) tõunumbrit omavad tõukoerad, kelle päritolu on kolme eelneva põlvkonna ulatuses tõestatud ja kes on kantud:

·        FCI täisliikme tõuraamatusse;

·        FCI poolt tunnustatud klubi tõuraamatusse;

·        FCI kandidaat- või partnerriikide tõuraamatusse   ja kelle registreerimistunnistuse “Export Pedigree” on väljastanud FCI poolt tunnustatud klubi.

1.1.2            Registrisse EST-xxxxx/Exx kantakse tõunumbrit omavad tõukoerad kelle päritolu ei ole kolme eelneva põlvkonna ulatuses tõestatud (täht E kaldkriipsu järel näitab, et koer on kantud ERIREGISTRISSE) ja kes on kantud:

·        FCI täisliikme tõuraamatusse;

·        FCI poolt tunnustatud klubi tõuraamatusse;

·        FCI kandidaat- või partnerriikide tõuraamatusse ja kelle registreerimistunnistuse “Export Pedigree” on väljastanud FCI poolt tunnustatud klubi.

1.1.3 Registrisse EST-xxxxx/Uxx kantakse tõukoerad, kes ei oma FCI tõunumbrit, kuid keda tunnustab EKL (täht U kaldkriipsu järel näitab, et tõug on tunnustatud ainult EKL-i poolt) ja eesti hagijate avatud tõuraamatu kaudu registrisse kantavad koerad.

1.2 Tõuraamatusse kantava pesakonna kasvataja peab omama alalist elukohta Eestis ning emane koer peab olema kantud EKL tõuraamatusse. Kui emane koer on renditud, siis peab ta olema kantud FCI täisliikme tõuraamatusse, FCI kandidaatriigi tõuraamatusse (registreerimistunnistus “Export Pedigree”, mille on väljastanud FCI poolt tunnustatud organisatsioon), FCI partnerriigi tõuraamatusse (registreerimistunnistus “Export Pedigree”, mille on väljastanud FCI poolt tunnustatud organisatsioon) ja vastama antud riigi aretuses kasutatavatele koertele esitatavatele nõuetele.

1.3 Isane koer peab olema kantud FCI täisliikme tõuraamatusse, FCI kandidaatriigi tõuraamatusse (registreerimistunnistus “Export Pedigree”, mille on väljastanud FCI poolt tunnustatud organisatsioon), FCI partnerriigi tõuraamatusse (registreerimistunnistus “Export Pedigree”, mille on väljastanud FCI poolt tunnustatud organisatsioon) ja vastama antud riigi aretuses kasutatavatele koertele esitatavatele nõuetele.

1.4 Kui kasvataja omab alalist elukohta Eestis, kuid viibib ajutiselt välismaal ning on oma ajutisest elukoha muudatusest eelnevalt kirjalikult teavitanud EKL Bürood, võib kasvataja eelneva taotluse ja EKL Juhatuse otsusega välismaal sündinud pesakonna registreerida EKL tõuraamatus.

1.5 Kogu pesakond kantakse tõuraamatusse korraga ja tingimusel, et pesakond sünni hetkest kuni registreerimiseni on Eesti Vabariigi territooriumil kasvataja valduses. Registreerimisavalduse võib esitada kohe pärast pesakonna sündi, kuid mitte hiljem kui kuus kuud peale sündi. Välismaalt renditud emase koera pesakonnast peab teatama EKL Büroosse seitsme päeva jooksul, v.a p 1.4 toodud juhtudel. Välisriigist Eestisse üle toodud kennelnimega kasvataja peab kolme aasta vältel alates kennelnime Eestis registreerimisest teavitama  EKL bürood pesakonna sünnist kirjalikult seitsme päeva jooksul peale selle sündimist

1.6 Tõuraamatust eemaldatud koera võib kanda tõuraamatusse tagasi kui kasvataja, EKL, tõuühing või koera omanik on tellinud põlvnemist tõestava geneetilise uuringu, mille alusel on koera päritolu tõestatud. Selle uuringu maksumus jääb tellija kanda.

1.7 Koera vanematel peavad olema täidetud FCI poolt kinnitatud tõukohased erinõuded, tõuühingu poolt esitatud ja EKL Volinike Kogu poolt kinnitatud tõukohased erinõuded ja pärilike haigustega võitlemise programmi nõuded.

1.7.1 Paaritusel välismaal elava isasega või kunstlikul seemendusel importsperma kasutamisel nõutakse FCI poolt kinnitatud tõukohaste erinõuete täitmist, kuid ei laiene EKL poolt kinnitatud erinõuded.

1.8 Kõik EKL tõuraamatus olevad koerad, kes on sündinud peale 01.01.2000, peavad olema märgistatud. Vastutus märgistamise eest lasub kasvatajal.

1.9 Kõrvade ja sabade kupeerimine on keelatud. Kui traditsiooniliselt kupeeritud sabaga tõul on sündinud nudisabaga kutsikas, siis peab selle kohta olema loomaarsti tõend, mis on väljastatud hiljemalt kolmandal päeval pärast pesakonna sündi. Vastavalt loomakaitseseadusele on jahil käivatel jahikoertel lubatud veterinaarsed operatsioonid säästmaks koera jahil tekkivatest füüsilist valu põhjustavatest kannatustest.

1.10 Tõuühingu erinõuete taotlemine. Kui tõus on esinenud märgataval määral pärilikke haigusi, võib tõuühing taotleda piirangute kehtestamist haiguskandjate tõuraamatusse kandmisele. Tõuühing võib taotleda tõu aretust edendava programmi raames ka muid tõuraamatusse kandmise piiranguid.

Taotluses tuleb viidata tõestusele, et tegemist on päriliku haigusega, esitada eelneva uuringu statistiline materjal ja programm haigusest vabanemiseks. Aretuslikul eesmärgil tehtavate piirangute kohta tuleb esitada vastav programm, mis näitab, milleks piirangud vajalikud on. EKL Volinike Kogu võib kinnitada piirangud kuni viieks aastaks. Piiranguaja lõppedes peab tõuühing esitama kokkuvõtte programmi tulemuste kohta ja taotluse edasisteks piiranguteks või piirangute lõpetamiseks EKL Volinike Kogule. Juhul kui tõuühing ei esita kokkuvõtet ja uut taotlust, lõppevad piirangud tähtaja möödudes.

2. REGISTREERIMISTUNNISTUS

Registreerimistunnistus on dokument, mis tõendab koera põlvnemist sellel näidatud vanematest. Registreerimistunnistus vormistatakse eesti keeles. Väljaveo registreerimistunnistus “Export Pedigree” vormistatakse inglise keeles ning väljastatakse EKL Büroost koeraomanikule, kasvatajale või volitatud isikule isikut tõendava dokumendi esitamisel. Koer müüakse ainult koos registreerimistunnistusega ning see kuulub koera hinna sisse. Koera omanik saab taotleda hävinud registreerimistunnistuse asemele duplikaati, mille eest tuleb tasuda vastavalt EKL teenuste hinnakirjale.

Imporditud koerte EKL tõuraamatusse kandmisel säilitatakse originaal-registreerimistunnistus. EST-registri number kantakse originaal-registreerimistunnistusele ning selle eest tuleb tasuda vastavalt EKL teenuste hinnakirjale.

2.1 Pesakonna registreerimiseks esitatakse järgmised dokumendid:

·        pesakonna registreerimise avaldus;

.        EKL tõuraamatusse kantavate kutsikate kiibinumbritest teavitamise blankett

·        emase koera registreerimistunnistus;

·        isase koera registreerimistunnistuse koopia;

·        paaritust tõendav dokument;

·        kui isane koer ei ole osalenud näitustel, siis loomaarsti tõend munandite normaalse arengu kohta;

·        renditud koerte puhul rendilepingu koopia;

·        ühisomanduses olevate koerte puhul antud pesakonna aretusõigust näitav leping;

·        E-registris olevatel koertel kahel näitusel saadud kirjelduslehtede koopiad;

·        tõestusmaterjal tõuraamatu määruse lisades sätestatud erinõuete tingimuste täitmise kohta.

2.2 Kirjed koera registreerimistunnistusel:

·        tõug;

·        sünnikuupäev, -kuu ja -aasta (kirjutatakse araabia numbritega);

·        sugu;

·        koera nimi

Nimi võib koosneda kennelnimest ja koera nimest. Esimesena kirjutatakse kennelnimi ja seejärel koera nimi. Nime pikkus koos kennelnime ja tühikutega võib olla maksimaalselt 35 tähemärki ega tohi sisaldada numbreid, üksikuid tähti, märke, punkte, komasid. Kui kasvatajal ei ole kennelnime, siis võib koera nimi olla ainult ühesõnaline pikkusega maksimaalselt 15 tähemärki ega tohi sisaldada numbreid, üksikuid tähti, märke, punkte, komasid, ühesuguseid ees- ja tagaliiteid.

Kennelnimi peab olema registreeritud FCI-s. Pesakonnas ei tohi olla ühenimelisi koeri. Tõuraamatusse kantud nime ei saa muuta, kuid kasvataja võib lisada koera nime ette kennelnime, mis on registreeritud FCI-s peale pesakonna registreerimist EKL registris. EKL Büroo võib keelduda registreerimast koera nime mis on vastuolus hea tavaga.

·        Registreerimisnumber:

EKL kasutab numbrikombinatsioone EST-xxxxx/xx, EST-xxxxx/Exx ja EST-xxxxx/Uxx.

EST viitab, et koer on EKL registris;

-xxxxx on koera number registris;

/xx on koera registrisse kandmise aasta kaks viimast numbrit;

/ Exx täht E kaldkriipsu järel näitab, et koer on kantud eri registrisse ja koera registrisse kandmise aasta kahte viimast numbrit;

/Uxx täht U kaldkriipsu järel näitab, et tõug on tunnustatud ainult EKL-i poolt või et koer on kantud registrisse eesti hagijate avatud tõuraamatu kaudu.

·        koera karvkatte tüüp ja värvus

Kirjutatakse eesti ja inglise keeles lähtudes selle tõu FCI standardis toodud kombinatsioonidest;

·        ID-number

Märgitakse registreerimistunnistusel vastavasse lahtrisse ning on seotud registreerimistunnistuse numbri ja väljaandmise aastaga.

Märgistamine toimub vastavalt EKL tõuraamatus olevate koerte märgistamise eeskirjale. Sissekande registreerimistunnistusele teeb EKL litsentseeritud märgistaja märgistamise käigus. ID-numbri ülekande “Export Pedigreele” teeb EKL registripidaja. Koera märgistamise meetod peab vastama FCI nõuetele. Imporditud koer peab olema märgistatud enne Eestisse sissetoomist.

·        kasvataja nimi ja aadress

Mitme kasvataja puhul kantakse registreerimistunnistusele ainult esimesena märgitud kasvataja aadress.

·        sugupuu

Märgitakse kolme eelneva põlvkonna ulatuses. Kirja pannakse koera esivanemate nimed, registreerimisnumbrid, düsplaasiauuringute tulemused, tiitlid (CH-tšempion, W-võitja) ja rahvusvaheliselt tunnustatud töökatsete tulemused. Tiitlid CH ja W ning rahvusvaheliselt tunnustatud töökatsete tulemused kantakse lühendina koera nime ette.

·        terviseuuringud

FCI määruste kohased düsplaasiauuringute tulemused märgitakse registreerimisnumbri alla ja säilitatakse edaspidi sellest vanemast sündinud järglaste sugupuudes.

Igasugused muud vajalikud terviseuuringute tulemused, veterinaarsed vahelesegamised ja mõõtmised kantakse registreerimistunnistuse vastavatesse lahtritesse EKL registripidaja poolt vastavate dokumentide esitamisl.

2.3 “Export Pedigree” on inglisekeelne koera registreerimistunnistus, mis antakse ainult Eestist väljaviidavatele koertele. “Export Pedigree” vormistatakse eestikeelse registreerimistunnistuse alusel ainult ID-märgistatud koertele ning selle eest tuleb tasuda vastavalt EKL teenuste hinnakirjale. Juhul kui “Export Pedigree” saanud koer jääb Eestisse, kuulub “Export Pedigree” tagasivahetamisele vastavalt EKL teenuste hinnakirjale.

2.4 Hilisemaid kandeid registreerimistunnistusele tohib teha ainult EKL registripidaja, v.a koera ID-number, mille kohta teeb kande EKL-i litsentseeritud märgistaja märgistamise ajal. ID-numbri kande “Export Pedigree’le”teeb EKL registripidaja.

Kandeid tehakse ainult tõendava dokumendi või kirjaliku avalduse alusel.

3. OMANDI ÜLEMINEKUT TÕENDAV DOKUMENTATSIOON

Koera omandust tõendav dokumentatsioon peab vastama lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse (edaspidi “LLKS” vastu võetud 26.09.2001) 11. peatüki müügilepingu osa käsitletavatele nõuetele.

Ostu-müügilepingu olulised tingimused:

3.1 Subjektid:

·        müüja ja ostja nimed, elukohad, allkirjad.

3.2 Ostu-müügilepingu objekt:

·        tõu nimetus, koera nimi, registreerimisnumber, ID-märgistus, sünniaeg, loovutusaeg, vanemate nimed ja registreerimisnumbrid.

3.3 Lepingutingimused:

·        subjektide õigused ja kohustused (objekti väärtus rahalises vääringus);

·        tasumise tingimused;

·        tagasiostu tingimused kooskõlas LLKS § 238-243;

·        teavitamiskohustus (tõus esinevad haigused või pärilikud vead);

·        hüvitamiskohustused juhul kui ilmnevad haigused või vead;

·        omandireservatsioon kooskõlas LLKS § 233 (s.t kuni täieliku ostuhinna tasumiseni, või aretuskoerte puhul vastavalt kokkulepitud tingimustele, jääb ostu-müügi objekti omandiõigus müüjale);

·        muud tingimused (näit. kohustus teostada düsplaasiauuring, osaleda näitustel jm), mis ei tohi ostja seisukohalt olla ebaõiglased ega põhjustada olulisi materiaalseid kitsendusi.

4. KASVATAJA

Kasvataja on isik, kes on pesakonna registreerimise hetkel emase koera omanik, kellel ühisomanduses oleva emase koera puhul on kirjalik aretusõiguse leping antud pesakonnale või kes, välisriigi kodaniku omanduses oleva emase koera puhul, omab kirjalikku rendilepingut antud pesakonnale.

Kolmanda pesakonna registreerimise ajaks peab kasvatajal olema kinnitatud kennelnimi. Kui kennelnime omanikuks on kaks või rohkem inimest, siis peavad kõik kennelnime omanikud kirjutama alla pesakonna registreerimisavaldusele ja nad kõik märgitakse kasvatajaks. Kui kasvatajal on kennelnimi, siis on kennelnime kasutamine kohustuslik kõikide pesakondade tõuraamatusse kandmisel ning on kohustuslik osa iga koera nimest. Ühisomanduses oleva emase koera pesakond saab vastava pesakonna aretusõigust omava kenneli nime. Kui emasel koeral on mitu omanikku, ja neil ei ole kennelnime, siis peavad nad kõik kirjutama alla pesakonna registreerimisavaldusele ja nad kõik kantakse kasvatajatena EKL tõuraamatusse. Kui ühisomanduses oleva emase koera omanikest mõnel on kennelnimi, siis peavad omanikud omavahel sõlmima aretusõiguse lepingu. Kui pesakond on kantud tõuraamaturegistrisse, siis ei saa kasvatajat enam muuta.

5. KOERA OMANIK

Koera omanikuks loetakse isik kellele koer kuulub omandiõiguse alusel. Omandust tõendavateks dokumentideks võivad olla müügi-, kinke-, muud loovutuslepingud, mis on mõlema osapoole poolt rekviseeritud ja allkirjastatud. Koeral võib olla maksimaalselt kolm omanikku. Registreerimistunnistusele märgitakse koera omanikuks vaid kirjaliku avalduse alusel, millele tuleb lisada vastav omandust tõendav dokument. Juhul kui koera omanikuks soovitakse märkida rohkem kui üks isik, tuleb neil isikutel esitada ühine avaldus. Koera omaniku andmed kantakse EKL tõuraamatusse ja vastavasisuline märge tehakse koera registreerimistunnistuse tagaküljel asetsevale andmeväljale “Omanik”.

Omanikumuutused tehakse samuti kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud omandiõigust tõendav dokumentatsioon. Vastavasisuline märge tehakse registreerimistunnistusele. Nimetatud toimingute eest võetakse tasu vastavalt EKL teenuste hinnakirjale. Juhul kui koeral on mitu omanikku, tuleb omaniku muutmise avaldus allkirjastada nende kõigi poolt.

6. ARETUSES KASUTATAVAD KOERAD

Aretuses tohib kasutada üldjuhul ühetõulisi koeri, emaskoeri vanuses 18. elukuust kuni 9-aastaseks saamiseni. Isaskoeri võib aretuses kasutada alates 10. elukuust. Emaskoera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 8 kuud vana.

Erinevaid tõuge ja tõuvariatsioone võib ristata lähtuvalt FCI ringkirjast nr 4/2012 (09.01.2012). Enne paaritust tuleb sellest kirjalikult teavitada EKL bürood ning (selle olemasolul) tõuorganisatsiooni.

7. TÕURAAMATU MÄÄRUSE RIKKUMINE

Kui pesakond ei vasta EKL tõuraamatu määruses ja selle lisades sätestatud nõuetele rakendatakse järgmisi karistusi: 

·        esmakordse rikkumise korral kantakse pesakond tõuraamaturegistrisse vastavalt EKL Juhatuse poolt kinnitatud EKL teenuste hinnakirjale;

·        teiskordse rikkumise korral sama koeraga kantakse pesakond tõuraamaturegistrisse vastavalt EKL Juhatuse poolt kinnitatud EKL teenuste hinnakirjale ja nimetatud koer saab kaheaastase aretuskeelu;

·        kui kasvataja rikub tõuraamatu määrust kolmandat korda (olenemata sellest, kas rikkumine oli sama koeraga või kolme erineva koeraga), kantakse pesakond tõuraamaturegistrisse vastavalt EKL Juhatuse poolt kinnitatud EKL teenuste hinnakirjale ja  kõik kasvatajale kuuluvad koerad, k.a kaasomandis olevad koerad, saavad kaheaastase aretuskeelu;

·        kui kasvataja rikub tõuraamatu määrust neljandat korda, määratakse talle eluaegne aretustööga tegelemise keeld;

·        kui kasvataja rikub tõuraamatu määrust ajal, mil tema koertele on määratud aretuskeeld, siis vastavat pesakonda ei registreerita ning kasvatajale määratakse eluaegne aretustööga tegelemise keeld;

Kasvataja, kellele on määratud eluaegne aretustööga teglemise keeld, ei tohi olla kaasomanikuks aretuses kasutatavatele koertele.

8. REGISTREERIMINE ERILOAGA

EKL Juhatus võib anda aretuseks eriloa. Selleks esitab kasvataja taotluse tõuühingule. Kui tõuühing leiab taotluse põhjendatud olevat, edastab ta taotluse EKL Juhatusele. Tõuühingu puudumisel esitatakse taotlus otse EKL Juhatusele. Eriloa kuupäevaks loetakse EKL Juhatuse otsuse kuupäev ja see peab olema saadud enne koera paaritamist. EKL Juhatuselt eriloa saanud pesakond registreeritakse üldistel alustel baashinnaga ning seda ei loeta tõuraamatu määruse rikkumiseks. Kui paaritus on toimunud enne eriloa saamist EKL Juhatuselt, siis loetakse see tõuraamatu määruse rikkumiseks ja esitatud taotlus ei kuulu EKL Juhatuses läbivaatamisele. Pesakond registreeritakse vastavalt tõuraamatu määruse rikkumise korrale. EKL Juhatus võib eriloa anda ühele emasele koerale vaid üks kord tema elu jooksul.

9. MUUDATUSTE TEGEMINE TÕURAAMATUS.

9.1 Juhul kui pesakonna registreerimiseks esitatud dokumentides esineb ebatäpsusi kutsika sünniaja, soo, kutsikate arvu ja vanemate kohta, tuleb kasvatajal esitada avaldus vea parandamiseks. Andmeid saab muuta kuni koera kuuekuuseks saamiseni. Koer peab olema ID--märgistatud.

9.2 Tõuraamatusse kantud koera nime muuta ei saa, kuid kasvataja võib lisada koera nime ette kennelnime, mis on registreeritud FCI-s peale pesakonna kandmist EKL tõuraamatusse.

9.3 Koera karvkatte tüüpi ja värvust saab muuta FCI liikmesriigi või FCI kandidaat või partnerriigi ametlikul näitusel antud kohtuniku hinnangu alusel.

9.4 Nendes tõugudes, kus on lubatud tõugudevaheline paaritamine (FCI erinõuded) teostatakse tõu lõplik määratlemine:

·        FCI liikmesriigi või FCI kandidaat või partnerriigi ametlikul näitusel ametlikus näituseklassis saadud välimikukohtuniku hinnangu alusel;

·        näituseväliselt kahe välimikukohtuniku hinnangu alusel.

Üleviimine saab koera elujooksul toimuda vaid ühel korral. Muudatus kantakse EKL tõuraamatusse ja registreerimistunnistus vahetatakse uue vastu täiendava tasu eest vastavalt EKL teenuste hinnakirjale.

9.5 Igasuguste muudatuste aluseks on geneetilise uurimise tulemus, v.a p 9.2, 9.3, 9.4 toodud juhud.

10. REGISTREERIMISKEELD

10.1 Aretuses kasutataval isasel koeral ei ole normaalselt arenenud munandid.

10.2 EKL juhatuse otsusega võib keelduda kasvataja pesakonna(-dade) registreerimisest juhul kui:

·        kasvataja on eksinud koerapidamise hea tava suhtes (aluseks on Eestis kehtiv loomakaitseseadus);

·        kasvataja on tahtlikult rikkunud EKL Juhatuse või EKL Volinike Kogu poolt kehtestatud normatiivakte;

·        kasvataja on esitanud pesakonna registreerimisavaldusel tahtlikult ebaõiged andmed või esitanud võltsitud dokumendi(-te);

10.3 Pesakonda ei ole võimalik kontrollida kuue nädala jooksul pärast poegimist.

10.4 Pesakond ei ole kasvataja valduses pesakonna registreerimiseni.

10.5 Koeral on aretuskeeld.

10.6 Kasvatajal on aretustööga tegelemise keeld.

11. TÕURAAMATUST EEMALDAMINE

EKL Juhatuse otsusega eemaldatakse tõuraamatust pesakond alljärgnevatel juhtudel:

11.1 Kasvataja on esitanud ebaõiged või võltsitud andmed (näit. paaritusaeg, poegimisaeg ja -koht, põlvnemine jm).

11.2 Kui on tõestatud, et emast koera on jooksuajal paaritanud rohkem kui üks isane koer.

11.3 Kui pesakonnana registreeritud koerad ei ole pesakonna registreerimistaotluses märgitud vanemate järglased (näit. värvide pärandumine, põlvnemise tuvastamine jm).

11.4 Punktide 11.1, 11.2, 11.3 tõestamiseks peab EKL, tõuühing või koera omanik tellima põlvnemist või pärilikku haigust tõestava geneetilise uuringu. Uuringu eest tasub uuringu tellija.

  11.5 Kui ükskõik kes osapooltest (ema, isa või kutsika omanik) keeldub geneetilisest uuringust, loetakse kogu pesakond segavereliseks ja kõrvaldatakse registrist. Uuringust keeldunud omaniku EKL tõuraamatus olev vastav koer saab eluaegse aretuskeelu.

  11.6 Kui vähemalt kaks välimikukohtunikku on andnud hinnangu, et pesakonna üks või enam kutsikat ei vasta antud tõu standardile.

12. IMPORT- JA EKSPORTKOERAD

12.1 EKL tõuraamatusse kantakse importkoerad vastavalt üldsätetes toodud registreerimiskorrale. Tiine emaskoera Eestisse importimisel peab tal olema kaasas endise omaniku ja isase koera omaniku poolt allakirjutatud ühes ametlikus FCI töökeeles paaritusleping. EKL tõuraamatus registreeritud koerad saavad EST-registri numbri, mis kantakse originaalregistreerimistunnistusele. Imporditud koerad peavad olema märgistatud enne Eestisse sissetoomist.

12.2 Eestist väljaviidavate koerte registreerimistunnistused vormistatakse kasvataja avalduse alusel inglise keeles (“Export Pedigree”) ainult ID-numbriga märgistatud koerale. ID-numbri kande “Export Pedigree’le” teeb EKL registripidaja.

13. ANDMETE TÕESUS

Esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja oma allkirjaga.

Lisa 1:      FCI ringkiri nr 36/1973.

Lisa 2:      Eesti tõuorganisatsioonide poolt esitatud erinõuded

Lisa 3:     Pärilike haiguste vastu võitlemise programmid.

Lisa 4:     Registreerimistunnistused (blanketid).

Lisa 5:     Paaritust tõendav dokument (blankett).   

Lisa 6:     Pesakonna registreerimisavaldus (blankett).

Lisa 7:      EKL poolt tunnustatud FCI poolt mittekinnitatud tõud

Lisa 8:      Ühest tõust või tõuvariatsioonist teise üleviimise kord