Eelajalugu

Organiseeritud koerakasvatusest Eestis.

Eesti Kennelliidu eelajalugu.

Koostas Ain Starast.

Esimesi ülestähendusi puhtatõuliste koerte kohta Eestimaa territooriumil võib leida XIX sajandil ilmunud ajalehtedest ja siinsete mõisnike omavahelisest kirjavahetusest. Mõisnikud, samuti teised Eestimaa Rüütelkonna liikmed tõid Lääne-Euroopast ning Venemaalt puhtatõulisi koeri eeskätt jahipidamise otstarbeks ja rajasid oma mõisates kasvandusi koerte kohapealseks kasvatamiseks ja aretamiseks.

Arhiivimaterjalidest lähtuvalt oli esmeseks organiseeritud puhtatõuliste koerte aretuse ja kasvatusega seotud organisatsiooniks eelmise sajandi lõpul loodud Liivimaa Jahisõprade Selts ja Eestimaa Jahisõprade Selts 1.

Eesti Põllumeeste Seltside korraldatud koduloomade, põllumajanduse-riistade ja käsitööde väljanäitustel on koerte esinemist vähe mainitud – “Puduloomade seas nähti sigu, lambaid, koeri, kanu, isegi tuvisid. Nende kohta ei ole palju öelda, sest vähe võistlusi oli”. Tooni andsid Liivi- ja Eestimaa Jahisõprade Seltsi korraldatud jahi-, linnu- ning ajukoerte hindamised näitustel ja katsetel 2.

20. ja 21. mail 1897.a. toimus Riias esimene balti kõigi tõugude näitus (v.a. taksid). Organiseerijaks oli ka Eestimaa Jahisõprade Selts 4.

Samal aastal loodi Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts 5.

1899. a. IV Balti Jahisõprade Seltsi peakoosolekul arutati võimalusi, kuidas tõsta balti provintsides tõukoerte osatähtsust jahikoerte aretuses ja leiti, et selleks peavad seltsitöö juurde kuuluma iga-aastased jahikoerte näitused, eeskujulike raviasutuste ja kasvanduste rajamine spetsiaalkoeratõugudele (nii jahi- kui valvekoertele) koos väljaõpetamisega. Tõuaretuse edendamiseks otsustas selts puhtatõulistele koertele välja anda tõuraamatud, töötades selleks eelnevalt välja vastavad nõuanded 6.

Eesti Kennel Klubi (EKK), mis oli põhikirja järgselt ellu kutsutud tõukoerte pidamise harrastajate koondamise, tõukoerte kasvatamise, aretamise ja õpetamise edendamise ning jahispordi arendamise eesmärgil loodi 23. juulil 1929 aastal.

“Kuna kohalik tõumaterjal oli juhuslik ja aretatud sihita oli algul teha hiigla töö. Kui võrrelda praegu tõukoerte, peamiselt jahikoerte, materjali ja nende maastikuvõistlustel näidatud võimeid 1929. aasta omadega, siis on edu üllatav. Kiireks eduks on kaasa aidanud eriti igal aastal korraldatud maastikuvõistlused. Palju on selle lühikese ajaga ära tehtud tõukoerte materjali aretuses, kuid rohkem on alles tegemata! Kui leiduks aga asjatundjaid ja asjaarmastajaid, kes oma abi ühisele eesmärgile ei keelaks!

Ees seisaks suurim töö, nimelt klubi tuleks jagada vastavalt tõugudele sektsioonideks ning sektsioonide juhatustesse rakendada vastavate tõugude asjatundjaid ja asjast huvitatud isikuid, kes suudaksid koerapidajais äratada huvi tõuloomade suhtes ning koondaksid klubisse ka rohkem liikmeid”, kirjutas aktiivne künoloog ja loomaarst Gabriele Tehver oma raamatus “Koer. Tõud, pidamine, tervishoid ja haigused” 7.

Esimene tõukoerte näitus korraldati 1930. a. maikuus Tallinnas. Selliseid tõukoerte näitusi on korraldatud Tallinnas hiljem igal kevadel ning kaks korda – 1935. ja 1937. aastal ka Tartus. Samuti korraldati igal aastal nii Tallinnas kui Tartus jahikoerte maavõistlusi. Kohtunikeks olid kodumaiste asjatundjate kõrval ka eriteadlased Inglismaalt, Lätist ja Soomest.

1937. aastaks oli EKK vastu võetud Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 3000 ühingu).

Allikaviited:

  1. Nordlievländische Zeitung” Nr.14, 52, 54, 113 1897. Statut des Estländischer vereins von Liebhabern der jagd. Reval, 1891. “Düna Zeitung” 1895, 1896.
  2. Nordlievländisches Zeitung” 1896, 1897. “Olevik” 1897.
  3. Düna Zeitung” 1895, 1896, 1897. “Nordlievländisches Zeitung” 1896, 1897. “Olevik” 1897. Das Revaliche Hundesteuer, 1897.
  4. Land und fortwirthschaftliche Zeitung” Nr.33, 1897, Riga. Baltischer verein von Liebhabern reinblütiger Hunde.
  5. Düna Zeitung 1897.
  6. IV Baltische Landwirthschaftlische General-Ausstellung, 1899.
  7. Gabriele Tehver “Koer.Tõud, pidamine, tervishoid ja haigused”, Tallinn, 1937.

Võta meiega ühendust

Ava täisvaade

Eelajalugu

Organiseeritud koerakasvatusest Eestis.

Eesti Kennelliidu eelajalugu.

Koostas Ain Starast.

Esimesi ülestähendusi puhtatõuliste koerte kohta Eestimaa territooriumil võib leida XIX sajandil ilmunud ajalehtedest ja siinsete mõisnike omavahelisest kirjavahetusest. Mõisnikud, samuti teised Eestimaa Rüütelkonna liikmed tõid Lääne-Euroopast ning Venemaalt puhtatõulisi koeri eeskätt jahipidamise otstarbeks ja rajasid oma mõisates kasvandusi koerte kohapealseks kasvatamiseks ja aretamiseks.

Arhiivimaterjalidest lähtuvalt oli esmeseks organiseeritud puhtatõuliste koerte aretuse ja kasvatusega seotud organisatsiooniks eelmise sajandi lõpul loodud Liivimaa Jahisõprade Selts ja Eestimaa Jahisõprade Selts 1.

Eesti Põllumeeste Seltside korraldatud koduloomade, põllumajanduse-riistade ja käsitööde väljanäitustel on koerte esinemist vähe mainitud – “Puduloomade seas nähti sigu, lambaid, koeri, kanu, isegi tuvisid. Nende kohta ei ole palju öelda, sest vähe võistlusi oli”. Tooni andsid Liivi- ja Eestimaa Jahisõprade Seltsi korraldatud jahi-, linnu- ning ajukoerte hindamised näitustel ja katsetel 2.

20. ja 21. mail 1897.a. toimus Riias esimene balti kõigi tõugude näitus (v.a. taksid). Organiseerijaks oli ka Eestimaa Jahisõprade Selts 4.

Samal aastal loodi Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts 5.

1899. a. IV Balti Jahisõprade Seltsi peakoosolekul arutati võimalusi, kuidas tõsta balti provintsides tõukoerte osatähtsust jahikoerte aretuses ja leiti, et selleks peavad seltsitöö juurde kuuluma iga-aastased jahikoerte näitused, eeskujulike raviasutuste ja kasvanduste rajamine spetsiaalkoeratõugudele (nii jahi- kui valvekoertele) koos väljaõpetamisega. Tõuaretuse edendamiseks otsustas selts puhtatõulistele koertele välja anda tõuraamatud, töötades selleks eelnevalt välja vastavad nõuanded 6.

Eesti Kennel Klubi (EKK), mis oli põhikirja järgselt ellu kutsutud tõukoerte pidamise harrastajate koondamise, tõukoerte kasvatamise, aretamise ja õpetamise edendamise ning jahispordi arendamise eesmärgil loodi 23. juulil 1929 aastal.

“Kuna kohalik tõumaterjal oli juhuslik ja aretatud sihita oli algul teha hiigla töö. Kui võrrelda praegu tõukoerte, peamiselt jahikoerte, materjali ja nende maastikuvõistlustel näidatud võimeid 1929. aasta omadega, siis on edu üllatav. Kiireks eduks on kaasa aidanud eriti igal aastal korraldatud maastikuvõistlused. Palju on selle lühikese ajaga ära tehtud tõukoerte materjali aretuses, kuid rohkem on alles tegemata! Kui leiduks aga asjatundjaid ja asjaarmastajaid, kes oma abi ühisele eesmärgile ei keelaks!

Ees seisaks suurim töö, nimelt klubi tuleks jagada vastavalt tõugudele sektsioonideks ning sektsioonide juhatustesse rakendada vastavate tõugude asjatundjaid ja asjast huvitatud isikuid, kes suudaksid koerapidajais äratada huvi tõuloomade suhtes ning koondaksid klubisse ka rohkem liikmeid”, kirjutas aktiivne künoloog ja loomaarst Gabriele Tehver oma raamatus “Koer. Tõud, pidamine, tervishoid ja haigused” 7.

Esimene tõukoerte näitus korraldati 1930. a. maikuus Tallinnas. Selliseid tõukoerte näitusi on korraldatud Tallinnas hiljem igal kevadel ning kaks korda – 1935. ja 1937. aastal ka Tartus. Samuti korraldati igal aastal nii Tallinnas kui Tartus jahikoerte maavõistlusi. Kohtunikeks olid kodumaiste asjatundjate kõrval ka eriteadlased Inglismaalt, Lätist ja Soomest.

1937. aastaks oli EKK vastu võetud Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (viimases oli liitunud üle 3000 ühingu).

Allikaviited:

  1. Nordlievländische Zeitung” Nr.14, 52, 54, 113 1897. Statut des Estländischer vereins von Liebhabern der jagd. Reval, 1891. “Düna Zeitung” 1895, 1896.
  2. Nordlievländisches Zeitung” 1896, 1897. “Olevik” 1897.
  3. Düna Zeitung” 1895, 1896, 1897. “Nordlievländisches Zeitung” 1896, 1897. “Olevik” 1897. Das Revaliche Hundesteuer, 1897.
  4. Land und fortwirthschaftliche Zeitung” Nr.33, 1897, Riga. Baltischer verein von Liebhabern reinblütiger Hunde.
  5. Düna Zeitung 1897.
  6. IV Baltische Landwirthschaftlische General-Ausstellung, 1899.
  7. Gabriele Tehver “Koer.Tõud, pidamine, tervishoid ja haigused”, Tallinn, 1937.